Ailefroide

Ecrinsi mäestik jääb Grenoblist ida poole, seal on tuntud suusamäed ja sageli riivavad piirkonda ka Tour de France jalgrattamarsruudid. Õnneks on ka mägironijate ja -matkajate mekasid mäestiku keskme poole suunduvate orgude lõpus. Uurinud Cicerone Ecrinsi-matkade raamatut, valisime Vallouise oru ja telkimispaigaks Ailefroide üüratu kämpingu (1500m). Tegime palava juulikuu kuuel päeval tutvumisretki liustike juurde, orgudesse ja mäemuhkudele. Enamasti tuli matkaraja alguseni jõudmiseks teha paarikümneminutine autosõit ja jõuda 200…300 m kõrgemale. Päris Vallouise oru lõpust lähtusid retked valgele – Glacier Blanc ja mustale Glacier Noir liustikule. Liustikule ei kippunud, aga liustikute kujundatud maastikud olid kulgemiseks erilised. Valge liustik jättis taandudes järgi ümarakslihvitud kaljud ja musta liustiku kõrval oli kujunenud terav moreeniküür, mida mööda sai tasakaalu harjutades kulgeda. Retk Lac de L’Eychauda (2514m) järveni jäi meelde ka sellega, et mõned vaated jäid vaatamata, sest raamatu soovitused jäid kahe silma vahele. Natuke mööda järvekallast edasikulgemist oleks avanud vaated liustikule ja 170 m tõusu oleks viinud  kiidetud vaadetega Col des Grangettes kurule. Raamat muide vassis numbritega (pakkus tõusuks 200m enam) ja see ei ole Cicerone puhul esimene kord. Edaspidi oleme rohkem OsmAndi kaardiradu jälginud.