Lanzarote

Tuul on siin tegija. Norras õppisime vihmaga matkama, prantsuse Alpides kuumaga hakkama saama, aga tuul polnud meie suhteliselt madalaid mägiretki kunagi seganud. Lanzarotel esinevad erinevad tuuled. Peamiselt puhub tuul kirdest – see on alisio – ja see tuul hoiab ilma stabiilse. Kui tuul pöördub kagusse, on tegu calima‘ga, mis tuleb Aafrikast ja toob halvimal juhul kaasa liivatormid, mis kogu õhu liivaga täidab ning kaamerad, silmad ja hingamisteed muidugi ka. Kogesime tugevat Aafrika tuult õnneks ilma liivatormita. Tuulisematel päevadel turniseme pigem rannakaljudel ja tegime ka plaane ümber. Kraatri servas (Monte Corona 609m) matkamise asemel laskusime kraatri põhja ja tugeva tuule tõttu tuli paar korda vahetada ka mäge.

Lanzarote retkede planeerimisel oli heaks abiks Sunfloweri e-raamat Walking in Lanzarote, kus on kirjeldatud nii autoretked, piknikukohad kui ka jalgsimatkad. Raamatu kaardimaterjal oli orienteerumiseks täitsa piisav. 7 päeva sisse mahtusid ka kõik suurepärased vaatamisväärsused: bussituur Timanfaya vulkaaniväljadel, vulkaanikunst El Golfos, Los Herviderose rannik jms. ja muidugi Cesar Manrique ja vulkaanilise looduse ühislooming: Jameos del Aqua, Jardin de Cactus, Foundation Cesar Manrique ja Mirador del Rio.