Saaremaa

Sellesuvised kivised maastikud on kodumaised. Matkamine on seekord rohkem geoturism. Kui head raamatud siin abiks! Saaremaa pankade kohta saab hea ülevaate, ja iga panga iseloomu kohta veel eraldi lehekülg. Laenan jutu raamatust:
Oma väljanägemiselt on pangad erinevad: esineb ühtse püstise seinana kerkivaid, on murrutuskulbastega järsakuid, aga ka astangutena maismaa suunas tõusvaid panku. On otse merre laskuvaid, lainetusest mõjustatud, aktiivseid ja kaugemal sisemaal olevaid hääbunud panku. Pankade kõrgus on üsna erinev. Lääne-Eesti saarte kõrgeim on Panga ehk Mustjala pank 21.3 m Saaremaal. Panga nägu sõltub neid moodustavate kivimite koostisest, kihilisusest, lõhelisusest, aga ka kivimikihtide lasumusest ning aluspõhja pealispinna reljeefist. Püstised seinad tekivad juhul kui panga moodustavad ühtlase tugevusega kivimid; murrutuskulpad on iseloomulikud pankadele, millede alumise osa kivimid on meremurrutusele vähem vastupidavad kui ülemise osa kivimid. Pankade väljanägeminegi on pidevalt muutuv. Nende ilmet mõjustavad tugevad tormid, millede puhul tõuseb veepinna tase ja suureneb lainete purustav jõud. Geoloogile on pangad ulatuslikud paljandid, kus pikal rannalõigul on võimalik tundma õppida neis esinevaid kivimeid ja kivimites olevaid kivistisi. Saaremaal võib jälgida Siluri ajastul ( miljonit aastat tagasi) eksisteerinud Paleobalti mere ja selle elustiku arengut.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s